AI fotoPrantsuse hautis vorsti ja köögiviljadega
Mugav üherooaline hautis vorsti, kartuli ja köögiviljadega – kiire ja täidlane roog igapäevaseks õhtusöögiks.
Sildid määratakse automaatselt koostisosade põhjal ja võivad olla ebatäpsed. Vajadusel kontrolli pakendilt.
Koostisosad
- 400 g Vorst viiludeks lõigatud
- 1 kg Kartul kuubikuteks lõigatud, keedetud ja jahutatud
- 1 tk Sibul peeneks hakitud
- 1 küüs Küüslauk peeneks hakitud
- 1 tk Baklažaan kuubikuteks lõigatud
- 2 tk Porgand õhukesteks viiludeks lõigatud
- 2 tk Paprika kuubikuteks lõigatud
- 1 tk Suvikõrvits kuubikuteks lõigatud
- 1 tl Kuivatatud tüümian
- 0.5 tl Kuivatatud rosmariin
- 1 tl Suitsupaprika
- 400 g Hakitud tomatid konservist
- 100 ml Puljong
- 50 ml Vahukoor
- 1 spl Oliiviõli praadimiseks
- Sool maitse järgi
- Must pipar värskelt jahvatatud, maitse järgi
- 1 kimp Petersell lehed
Valmistamine
Praadige vorsti oliiviõlis suurel pannil, kuni see on pruunistunud ja kergelt krõbe.
Lisage sibul, küüslauk, baklažaan, porgand, paprika, suvikõrvits, tüümian, kuivatatud rosmariin ja suitsupaprika ning praadige, kuni köögiviljad on pruunistunud.
Lisage kartul, hakitud tomatid konservist, puljong ja veidi vahukoort.
Hautage kaane all 10 minutit, seejärel maitsestage soola ja värskelt jahvatatud musta pipraga.
Serveerige sügavates taldrikutes, puistatuna värske peterselliga.
See on üks pott, mida sobib nimetada hautiseks, kuigi tegelikult on see praadimise ja hautamise kombinatsioon — sealt tuleb ka maitse. Vorst annab soolase-suitsuse põhja, köögiviljad mahlakuse, kartul teeb sellest täissöögi. Kõik otsustub kahes kohas: kui kuum on pann vorsti ja köögiviljade praadimisel, ja kui kaua see kaane all lõpuks küpseb.
Esimene koht, kus retsept kas õnnestub või ei: panni kuumus peab olema piisav, et vorsti pind karamellistuks ja läheks krõbedaks, mitte lihtsalt läbi hallitaks. Tunned seda lõhna järgi — kui hakkab mõnusalt rasva järele lõhnama ja vorsti serv muutub pruuniks, on õige. Kui kuumust jääb väheks, eraldub vorstist rasv ja vesi enne, kui pind jõuab küpseda, ja tulemus on pigem keedetud kui praetud vorst.
Teine koht: köögiviljad. Baklažaan, paprika ja suvikõrvits visatakse koos sibula ja küüslauguga samale pannile ja neid hoitakse seal, kuni nad on pruunistunud — see tähendab, et vedelik on juba välja aurustunud ja pind hakkab karamellistuma, mitte et nad vaid pehmenevad. See on vahe mahlase hautise ja vesise hautise vahel.
Lõpus läheb kõik kokku ühte potti tomatite, puljongi ja koorega ning saab veel kümme minutit kaane all, et maitsed seguneksid ja kartul soojeneks läbi. See on juba lihtsam osa — raske töö on tehtud enne.
Vorst on roa selgroog, nii et selle valik otsustab suuresti maitse. Sobib iga küpsetatud või suitsuvorst, mis talub praadimist ja laseb lahti natuke rasva — see rasv on edasise praadimise baas. Kui vorst on väga lahja, lisa praadimiseks veidi rohkem õli, sest pannile jääv rasv kannab edasi köögiviljade maitset.
Kartul on siin juba eelnevalt keedetud ja jahutatud — see on tähtis detail, mitte juhus. Jahutatud keedukartul on tahkem ja ei vajuta potis katki, kui seda hautises segada; soe kartul laguneks puderiks. Kui tahad kiiremini, võib kasutada eelmise päeva ülejäänud keedukartulit — see on isegi parem, sest see on veel kuivem ja kindlam.
Baklažaan, paprika ja suvikõrvits annavad roale suve maitse ja erineva tekstuuri — üks imab endasse rasva ja maitseid, teine jääb krõbedaks, kolmas pehmeks. Kui ühte neist käepärast ei ole, sobib asendajaks mistahes muu köögivili, mis taluvad praadimist ja pruunistumist samamoodi, ilma et laguneks kiiresti veeks — näiteks seller või porrulauk.
Porgand lõigatakse õhukesteks viiludeks, sest see küpseb aeglasemalt kui teised köögiviljad — õhuke lõige annab talle võrdse võimaluse jõuda pehmeks samal ajal kui ülejäänud.
Konserveeritud tomatid ja puljong annavad hautisele vedeliku ja hapukuse, koor pehmendab seda ja lisab kreemisust. Tüümian, rosmariin ja suitsupaprika on need, mis toovad sisse prantsusepärase lõhna — suitsupaprika iseäranis sobib hästi vorsti suitsuse maitsega kokku.
Mõned ütlevad, et köögiviljad tuleb kõik korraga praadida kiiresti suurel tulel, et "säiliks vitamiinid". Ei, sest kiirustades jäävad baklažaan ja paprika toored seest ja kõrbenud väljast — pruunistumine vajab aega, mille jooksul vesi jõuab välja aurustuda, mitte ainult kõrget kuumust.
Eesti köögis, kus kartul on juba oma, sobib see roog hästi täiendusena — vorst ja köögiviljad annavad talle uue, prantsusepärase varjundi. Tavalisel pliidil on piir selles, kui palju köögivilja korraga pannile mahub: kui panna liiga palju korraga, aurustub vesi aeglaselt ja pruunistumine ei toimu — parem on köögiviljad kahes jaos praadida, kui pann on väike.