AI fotoValgete ubade salat tuunikreemiga
Värske salat valgete ubade, põldsalati ja rukolaga, krõbedate rukkileivakrutoonide ning sametise tuunikreemiga.
Sildid määratakse automaatselt koostisosade põhjal ja võivad olla ebatäpsed. Vajadusel kontrolli pakendilt.
Koostisosad
- 1 purk valged oad nõrutatud ja loputatud
- 125 g põldsalat
- 125 g rukola
- 10 tk kapparimarjad
- sool maitse järgi
- must pipar värskelt jahvatatud, maitse järgi
- 1 purk tuunikala
- 100 ml hapukoor 18%
- 2 spl kapparid
- 2 tk rukkileib
- 2 küüs küüslauk hakitud
- 1 tl kuivatatud tüümian
- 3 spl või praadimiseks
Valmistamine
Pane tuunikala, hapukoor ja kapparid blenderisse ning sega ühtlaseks, tükivabaks kreemiks.
2 minLõika leib umbes 1 cm suurusteks kuubikuteks ja sega need küüslaugu, tüümiani, soola ja pipraga.
3 minPrae leivakuubikud kuumal pannil võiga krõbedaks või küpseta ahjus 175 kraadi juures 15 minutit.
15 minSega tuunikreem valgete ubadega ühtlaseks.
1 minAseta vaagnale koos põldsalati ja rukolaga, puista peale krutoonid ja kapparid ning maitsesta soola ja pipraga.
2 min
Mida muudeti
hapukoor asendati kohaliku hapukoorega, kuna seda on lihtsam leida.
See on külm valgusalat, kus valged oad kannavad tuunikreemi ja krutoonid annavad krõmpsu — põhimõtteliselt tuunisalat, kuid ubadega venitatud ja rukkileivaga täiendatud, nii et sellest saab täistoit, mitte eelroog.
Õnnestumine otsustub kahes kohas. Esiteks kreem: tuunikala, hapukoor ja kapparid peavad blenderis minema ühtlaseks, mitte jääma tükiliseks massiks, mis uppude vahele ei jõua. Teiseks krutoonid: need peavad pannil tõesti krõbedaks minema, mitte ainult soojaks — kui nad on pehmed, kaob salatile kogu kontrast ja järgi jääb lihtsalt niiske leib hapukoorega.
Kolmas koht, mida tihti unustatakse: salat pannakse kokku vahetult enne söömist. Kui krutoonid lähevad varakult ubade-lehesalati niiskusesse, imavad need vedelikku ja muutuvad käigu pealt pehmeks — see on vea tegelik põhjus, mitte halb retsept.
Valged oad on siin alus, mis annab salatile kõhtu täitva kandepinna — konserv sobib hästi, sest oad on juba pehmed ja ühtlased, ilma et peaks eraldi keetma. Loputa need nõrutamisel korralikult, muidu tuleb konservivedelikuga kaasa limane maitse, mis kreemi peale jääb.
Tuunikala-hapukoor-kapparid-kreem on salati süda. Hapukoor (18%) annab paksuse ja kerge hapukuse, kapparid toovad soolase-teravama noodi, mis tasakaalustab rasvasust. Kui kapparid puuduvad, võib asendada millegagi, mis annab samaväärse soolase-hapuka löögi väikestes tükkides — näiteks hapukurk, tükeldatuna peeneks.
Põldsalat ja rukola annavad värskuse ja kerge mõrkja-pipraselt teravat tooni, mis tasakaalustab rasvast kreemi. Kumbki neist ei pea olema täpselt see — kriteerium on õrn, kergelt kibekas lehtsalat, mis ei vaju kreemi all kokku. Kui käepärast on vaid üks lehtroheline sort, pole see katastroof, aga kahe erineva tekstuuri segu (üks pehmem, üks krõmpsuvam) annab salatile rohkem mängu.
Rukkileib krutoonideks on siin kodune valik — Eestis käepärast ja oma tiheda struktuuri tõttu annab see paremini vastu hammustuse kui kerge sai, mis võib õlis ära pudeneda. Küüslauk ja tüümian pannakse leivale enne praadimist, et need saaksid rasvas lahti ja leiva sisse imbuda, mitte jääksid pealispinnale põlema.
Praadimine võrreldes ahjus küpsetamisega: tavalisel pliidil pannil praadides näed krõbedust ise — leivatükid muutuvad servadest kuldseks ja kõlavad pannil teistsuguselt, kui need loksutad. Ahjus 175 kraadi juures on tulemus ühtlasem, aga aeglasem ja nõuab, et ahi tegelikult sellele temperatuurile jõuaks — tavalise korteriahjuga see enamasti probleeme ei tee, kuid eelsoojendus on oluline, muidu kuivavad krutoonid enne, kui pindmine kiht jõuab karamellistuda.
Kokkupanemise järjekord on majanduslik otsus, mitte jäik reegel: kreem ja krutoonid saab valmistada ette, aga kokkupanek jäta viimasele hetkele — nii säilib kontrast niiske kreemi ja krõbeda leiva vahel, mis on terve roa mõte.