AI fotoMagushapu nuudlisalat
Värske ja värvikas magushapu nuudlisalat edamame, köögiviljade ja röstitud maapähklitega.
Sildid määratakse automaatselt koostisosade põhjal ja võivad olla ebatäpsed. Vajadusel kontrolli pakendilt.
Koostisosad
- 200 ml ananassimahl
- 15 ml riisiäädikas
- 30 ml ketšup
- 1 spl pruun suhkur
- 1 spl ingver
- 15 ml sojakaste
- 1 spl maisitärklis
- 200 g nuudlid
- 100 g edamame
- 200 g porgand peenikesteks ribadeks lõigatud
- 150 g teravkapsas peeneks hakitud
- 125 g suhkruherned viilutatud
- 2 tk roheline sibul peeneks lõigatud
- 0.5 tk ananass kuubikuteks lõigatud
- 1 tk avokaado viiludeks lõigatud
- 1 kimp koriander värske
- 25 g maapähklid soolatud
- 25 g seesamiseemned röstitud
Valmistamine
Sega kastrulis ananassimahl, riisiäädikas, ketšup, pruun suhkur, riivitud ingver, sojakaste ja maisitärklis, kuumuta keemiseni ja keeda paar minutit, kuni segu pakseneb. Lase jahtuda.
5 minKeeda nuudlid pakendi juhiste järgi, lisades edamame-oad keetmise viimasel minutil. Nõruta ja loputa jäävee all.
10 minSega nuudlid ja edamame poole magushapu kastmega.
Aseta porgand ja kapsas kaussi, jaota peale nuudlid koos edamame'ga. Lisa suhkruherned, roheline sibul, ananass, avokaado ja ülejäänud kaste.
Puista enne serveerimist peale värske koriander, seesamiseemned ja maapähklid.
See on külm nuudlisalat, kus magushapu kaste on omaette tegevus — kõik muu on tegelikult lihtsalt lõikamine. Õnnestumine ei otsustata lõikelaual, vaid kastruli ääres: kaste peab enne jahtumist jõudma paksuks keeda, muidu jookseb salat lõpuks taldriku põhja vesiseks.
Kuumus siin on üks — kastme keetmine. See käib mullitava keemiseni ja siis vaiksemalt edasi, kuni näed, et lusikas jätab põhja korraks jälje, enne kui segu uuesti kokku jookseb. See on maisitärklise töö: see köidab vee enda sisse, aga ainult siis, kui segu tõesti keeb — leige vedelik ei paksene, ükskõik kui kaua sa seda hoiad. Nii et aeg («paar minutit») on siin alampiir, mitte eesmärk; eesmärk on paksus, mida näed.
Teine koht, kus kannatlikkust vaja: nuudlid tuleb pärast keetmist kohe jäävee alla jahutada ja hästi nõrutada. See pole kaunistus — soe tärklisepind imab kastme liiga agaralt endasse ja jääb siis kleepuvaks pudruks, kui seda kuumalt kastmega segada. Jahe ja kuiv nuudel võtab kastme vastu ühtlaselt, mitte kamakatena.
Mõned ütlevad, et salatit tuleb kohe pärast kokkupanekut süüa, muidu "läheb hapuks". Ei, sest kaste on juba hapu ja magus korraga — see on tasakaal, mitte riknemine. Probleem tekib hoopis siis, kui avokaado ja ananass seisavad liiga kaua kastmes: avokaado pehmeneb üle ja ananassimahla hape hakkab juurviljade krõmpsu pehmendama. Seega värskete puuviljade ja kastme lisamine vahetult enne serveerimist pole trend, vaid lihtne füüsika.
Nuudlid on siin alus, mitte maitseaine, nii et vali need, mis ei lagune jahutamisel katki — kui pakendil on riisinuudlid või muna-nisunuudlid, mõlemad sobivad, peaasi, et nad keedetuna jääksid veidi vastupidavaks, mitte limaseks. Eesti köögis, kus tavaline on pigem tatranuudel või lai nisunuudel, võib kasutada mida iganes käepärast — kriteerium on ikka see, et nuudel püsiks keetmise järel terve ja veidi "paindlik", mitte pudi.
Porgand ja kapsas annavad krõmpsu, mida kuumus siin üldse ei puuduta — need lähevad toorelt kaussi. Nii et nende valikul loeb ainult üks asi: tugevus. Pehme, kevadine porgand muutub kastmes kiiresti lärtsakaks; vali kõvem, "klõpsuv" juur. Kapsas samamoodi — peenikeseks hakituna peab see jääma närida, mitte vajuda kokku.
Edamame on valgurikas lisand, mida lihtsustatult võiks asendada millegi muuga, kui seda poest ei leia — näiteks rohelise herne või isegi kikerhernega, kriteerium on lihtsalt see, et oad jääksid kergelt kõvad ja ei muutuks pudruks keemisel koos nuudlitega.
Ananass ja ananassimahl pole dekoratsioon, vaid kastme happe-magusa tasakaalu teine pool — tooreananass toob salatisse sama hapukust, mida mahl kastmes juba annab, nii et see pole kordus, vaid kinnistus. Kui värsket ananassi pole, läheb konserveeritud ka, aga siis tasub mahlasiirupit kastmes vähem lisada, sest konserv on juba ise magusam.
Avokaado ja koriander on need, mis "külmutavad" salati viimasel minutil — nad ei talu ooteaega ega soojust, sellepärast lähevad kaussi kõige lõpus. Kui avokaadot pole käepärast, võib selle lihtsalt ära jätta, ilma et roog kaotaks oma loogika — see annab rasvasust, aga mitte struktuuri.
Pähklid ja seesamiseemned on ainsad, mis toovad krõmpsu juurde ilma toore juurvilja niiskuseta — röstitud seesam annab pähklise lõhna, mida toores seeme ei anna, nii et kui aega on, tasub seemned pannil kuumalt (kuni nad hakkavad hüplema ja lõhnama) läbi kuivatada enne peale puistamist.