AI fotoMille-feuille rikotta ja šokolaaditilkadega
Lehttaignast ja rikottakreemist magustoit, kaunistatud tuhksuhkru ja šokolaaditilkadega.
Sildid määratakse automaatselt koostisosade põhjal ja võivad olla ebatäpsed. Vajadusel kontrolli pakendilt.
Koostisosad
- 1 tk Pärmivaba lehttaigen 250 g
- 250 g Rikotta
- 80 g Kondenspiim
- 250 g Vahukoor
- 30 g Suhkur
- 20 g Šokolaaditilgad
- Tuhksuhkur maitse järgi
Valmistamine
Rullime lehttaigna lahti ahjuvormi lamedale põhjale ja augustame kogu pinna kahvliga.
Küpsetame 190 kraadini eelsoojendatud pöördõhuga ahjus kuldpruuniks.
17 minJätame taigna jahtuma.
Segame rikotta kondenspiimaga, kuni saame ühtlase sileda massi.
Lisame suhkru vahukoorele ja vahustame tihke püsiva vahuni.
Lisame vahukoore rikotta ja kondenspiima kreemile ning segame ettevaatlikult spaatliga.
Lisame šokolaaditilgad.
Lõikame jahtunud lehttaigna ettevaatlikult kolmeks võrdseks ribaks.
Paneme mille-feuille' kokku, kihitades taignaribad vaheldumisi valmistatud kreemiga.
Katame kolmanda taignakihiga ja paneme sügavkülma tahenema.
Kaunistame mille-feuille' tuhksuhkru ja šokolaaditilkadega.
Mille-feuille on lihtne mäng kontrastidel: krõbe vastu pehme, kuiv vastu niiske. Sisuliselt on see kihiline kook, kus kõrbenud lehttaigna krõbinat vahelduvad rikotta-vahukoorekreemiga. Õnnestumine ei sõltu retsepti pikkusest, vaid kahest asjast: kas taigen jääb läbi ja läbi krõbe, ja kas kreem jääb piisavalt tihke, et kihte üldse koos hoida.
Lehttaigen reedab kõik juba ahjus. Kuldpruun pind ütleb vähe — küpsemine toimub taigna sees, kihtide vahel, kus või (või margariin) eraldab auru ja lükkab kihid lahti. Kui taigen on seest veel kahvatu ja pehme, variseb see kreemi kaalu all kokku juba esimesel õhtul. Vaata läbi ahjuukse: taigen peaks olema ühtlaselt pruunistunud ka vahelt, servad kergelt üles kerkinud, pind kuiv, mitte läikiv-niiske.
Teine koht, kus asi kipub untsu minema, on vahukoor. «Tihke ja püsiv vaht» ei tähenda «natuke jäigem kui jooksev». Kui kreem on lahtine, ei kannata ta üleval taignakihti üleval, vaid immutab alumise läbi ja mille-feuille muutub kahe tunni pärast pudruks. See on põhjus, miks kook läheb sügavkülma — mitte ilu pärast, vaid et kreem jõuaks tahkuda enne, kui taigen niiskust imeb.
Pärmivaba lehttaigen on siin õige valik, sest pärmiga taigen tõuseks ahjus ebaühtlaselt ja kaotaks need täpsed sirged kihid, mida mille-feuille vajab. Kui poest on vaid pärmitaigen, saab seda kasutada, aga tulemus on lohakam ja kõrgem — see pole viga, vaid teine kook.
Rikotta ja kondenspiim koos annavad kreemile kaks eri asja: rikotta toob struktuuri ja kerge hapukuse, kondenspiim magususe ja siduvuse, nii et kreem ei jääks lörtsiks nagu lihtne vahukoor üksi. Kui rikottat ei leia, sobib kohupiim, aga see tuleb kindlasti enne läbi sõeluda või blenderdada — kohupiima terakesed teevad kreemi krobeliseks ja kreem lihtsalt ei libise suus ühtlaselt.
Vahukoor peab olema rasvane (vähemalt 35%), madalama rasvasisaldusega koor ei lähe üldse tihkeks vahuks, kui ka kaua vahustada — see on füüsika, mitte oskuste küsimus. Suhkur lisatakse vahustamise ajal, mitte enne, sest varakult lisatud suhkur takistab vahu tekkimist.
Šokolaaditilgad on siin tekstuuri, mitte maitse pärast — need toovad kreemisse väikesi krõmpsuvaid punkte. Kui tilkasid ei ole, võib tükeldada tahvlišokolaadi noaga jämedalt, peaasi, et tükid jääksid väikesed ja ei vajuks kreemi põhja.
Kolme ribaks lõikamine jahtunud taignast on kannatlikkuse koht — kui taigen on veel soe, pudeneb see lõikamisel katki. Siin ei aita kiirustamine, ainult ootamine.
Eesti korteriahi küpsetab tavaliselt ühtlaselt, kui kasutada pöördõhku, nagu retseptis kirjas — ventilaatoriga õhuvool on just see, mis aitab taignal kihiti kuivada, mitte vaid pealt pruunistuda. Kui ahjus on vaid üla-alakuumus, tasub vormi poole küpsetamise ajal pöörata, muidu jääb üks külg kahvatuks.
·