AI fotoPasta koore ja sinkiga
Kiire ja kreemine pastaroog koore ja sinkikastmega.
Sildid määratakse automaatselt koostisosade põhjal ja võivad olla ebatäpsed. Vajadusel kontrolli pakendilt.
Koostisosad
- 320 g Penne
- 1 küüs Küüslauk
- 50 g Või
- 250 g Sink
- 200 ml Koor
- Parmesan maitse järgi
- Sool maitse järgi
- Must pipar maitse järgi
Valmistamine
Pane pastale vesi keema ja soola see maitse järgi.
Sulata või suurel pannil ja lisa pooleks lõigatud ning südamikust puhastatud küüslauguküüs.
Kui küüslauk on hästi kuldpruun, lisa kuubikuteks lõigatud sink ja prae madalal kuumusel umbes kaks minutit.
2 minLisa koor, sega hästi läbi ja hauta veel kolm minutit, maitsesta soola ja musta pipraga.
3 minKeeda pasta al dente, nõruta ja tõsta kastmega pannile.
Sega pastat kastmega umbes minut aega, et see hästi imbuks.
1 minJaga pasta taldrikutele ja puista heldelt parmesani ning lisa musta pipart.
Serveeri koore ja sinkiga pastat kohe kuumalt.
Koore-ja-sinki pasta on üks neist roogadest, mida tehakse siis, kui on vähe aega ja kapis juhtub olema koor, mis vajab äraandmist. Lihtne roog, aga just see lihtsus on lõks — siin ei saa vigu peita. Kõik otsustub kahes kohas: küüslaugu ja või vahekord ning koore käitumine kuumuses.
Edu ei tule kiirusest, vaid sellest, kui kannatlikult laseb küüslaugul oma lõhna võisse anda, enne kui midagi muud panile läheb. Kui sead pliidi liiga kuumaks, läheb küüslauk mõru enne kui jõuab kuldseks muutuda — ja mõru küüslauk ei lahku kastmest enam kuhugi, see jääb sinna kogu roa ajaks.
Teine otsustav koht on koor. See ei tohi keeda, vaid aeglaselt haududa — vaata, kuidas see pannil mullitab: väikesed, aeglased mullid, mitte kõvasti keev pind. Kui koor kiiresti keeb, eraldub rasv valgust ja kaste läheb terava, veidi kalgendunud välimusega, mitte ühtlaselt siidine.
Küüslauk on siin lõhnaandja, mitte peategelane — seepärast tõstetakse süda välja: see on mõru osa, mis kuumas rasvas kergesti kõrbeb ja annab kastmele ebameeldiva järelmaitse. Üks küüsnupp piisab, sest selle ülesanne on aeg maha ja lõhn üles — mitte domineerida. Kui küüslauku pannil ei leidu, jäta vahele; asendust ei vaja, see pole kastme kandja.
Või kannab küüslaugu lõhna ja annab kastmele baasi, millele koor hiljem toetub. Või peab olema piisavalt, et küüslauk saaks selles vabalt "hõljuda", mitte kõrbeda kuiva panni peal. Kui võid asendad õliga, kaotad osa maitsest, aga mehhanism — aeglane kuumutamine lõhna vabastamiseks — jääb samaks.
Sink annab roale soolase, suitsuse põhja ja tekstuurikontrasti pehme pasta kõrvale. Kuubikuteks lõigatuna peab see jääma pannil veidi krõbedaks servast, sest see on ainus koht roas, kus on midagi närida. Kui sinki asendad, otsi midagi, mis on juba küpsetatud ja soolane — vastasel juhul jääb kastmele maitsepõhi puudu ja soola tuleb juurde panna palju rohkem kui mõistlik.
Koor on kastme keha. See peab olema piimatoode, mis talub kuumust lõhenemata — kui see on liiga vedel või õhuke, ei haara see kunagi pasta ümber paksu kihina, vaid jääb veeliseks. Tunne seda lusikaga: hea kaste jääb lusikale rippuma, mitte voolab kohe maha.
Parmesan tuleb lõpus, mitte kuumas pannil — sest kui juust läheb koos kastmega kuuma, hakkab see kokku klompuma ja muutub kummiseks, selle asemel et kastmesse sulada. «Mõned ütlevad, et juust tuleb panile sulatada koos koorega.» Ei, sest soojus toaseisust taldrikul on piisav, et juust ühtlaselt laiali sulaks, ilma et valk kõveneks.
Pasta al dente tähendab, et see peab veel pannil kastmega edasi küpsema — tunned seda hammustades: tera keskel on veel kerge vastupanu, mitte toores jäikus. See viimane minut pannil, kus pasta kastmega segunedes niiskust endasse tõmbab, on põhjus, miks al dente üldse oluline on: muidu läheb pasta taldrikul juba lahtiseks ja kuivaks, enne kui sööma jõuadki.