AI fotoLeedriõiepirukas
Õrn ricotta-pirukas valge šokolaadi, rosinate ja leedriõitega.
Sildid määratakse automaatselt koostisosade põhjal ja võivad olla ebatäpsed. Vajadusel kontrolli pakendilt.
Koostisosad
- 7 tk leedriõied
- 200 g pruun suhkur
- 3 tk munad
- 250 g ricotta
- 150 g nisujahu sõelutud
- 50 g kartulitärklis sõelutud
- 100 g valge šokolaad tükkideks lõigatud
- 50 g rosinad
- 0.5 tk Grand Marnier klaasitäit
- näputäis sool
- 16 g küpsetuspulber
- tuhksuhkur maitse järgi
- või vormi määrimiseks
- nisujahu vormi puistamiseks
Valmistamine
Kuumuta ahi 175 kraadini. Leota rosinaid poole klaasitäie Grand Marnier'ga.
Eralda munad rebudeks ja valgeteks. Vahusta rebud pruuni suhkruga heledaks ja kohevaks massiks.
Lisa ricotta, sõelutud nisujahu ja kartulitärklis, tükeldatud valge šokolaad, küpsetuspulber ja näpuotsatäis soola. Sega läbi.
Võta leedriõied, eemalda varred ja oksakesed, lisa tainasse.
Pigista rosinatest Grand Marnier välja, veereta jahus ja sega tainasse.
Vahusta munavalged tihedaks vahuks ja sega ettevaatlikult taina sisse.
Vala tainas võiga määritud 24 cm läbimõõduga vormi ja küpseta 175 kraadi juures.
45 minLase pirukal jahtuda, enne serveerimist puista peale tuhksuhkrut.
See on kerge, biskviidilähedane pirukas, kus peategelane on leedriõis — selle õietolmu kergelt õunane, muskaatjas lõhn, mis küpsetades jahu ja šokolaadi sekka peaaegu kaob, aga jääb siiski tunda. Õnnestumine otsustub kolmes kohas: kui kohev on munavalgete vaht, kui õrnalt see taina sisse läheb ja kas ahi hoiab ühtlast temperatuuri ilma et pind enne sisu valmimist kõrbema läheks.
Taigna põhi on munarebu ja suhkru vahustamine heledaks ja tihedaks massiks — see annab pirukale kerguse, mitte küpsetuspulber üksi. Kui rebu-suhkur jääb vedelaks ja läikivaks, mitte kohevaks ja heledaks, on järgmised sammud juba kahjumis: tainas tuleb raske, õietest tunneb vähem.
Munavalgete vahu segamine on koht, kus kannatlikkus on otseselt koostisosa. Vahtu ei segata sisse, vaid tõstetakse ettevaatlikult, lusikaga läbi lõigates — kiirustades kaob õhk ja pirukas jääb lapik, tihke, pigem leivakoogi moodi kui kerge magustoit.
Leedriõied on selle roa süda, mitte dekoratsioon. Varred ja rohelised oksakesed tulevad eemaldada, sest need on mõrud ja jätavad taimse, kibeka maigu — ainult õiekroonlehed ja õietolm lähevad taignasse. Kui värskeid leedriõisi käepärast ei ole, võib proovida leedrisiirupit väikeses koguses osa suhkru asemel, aga lõhn jääb siis ühekülgsemaks, ilma selle kerge õunase-muskaatse nüansita, mis värsketel õitel on.
Ricotta annab taignale niiskuse ja kerge hapukuse, mis tasakaalustab suhkrut ja šokolaadi. Kui ricottat ei leia, sobib kriteeriumi järgi asendada iga pehme, vähese soolasusega värske juust, mille niiskusesisaldus on sarnane — näiteks kodujuust läbi sõkla aetuna.
Valge šokolaad tükkidena jääb küpsetades osaliselt sulamata ja annab taignasse pehmeid, kergelt karamellistunud laike. Siin on müüt, mida tasub öelda valjusti: mõned arvavad, et šokolaadi peab enne sulatama, et see "ühtlasemalt" seguneks. Ei, sest sulatatud šokolaad kaob taina sisse jäljetult ja kaotab just selle tekstuuri-mängu, mille pärast seda üldse lisatakse.
Rosinad leotatakse Grand Marnier's, et need küpsetades ei kuivaks liiga kokku ja annaksid taignale väikese apelsinise-alkoholise nüansi. Rosinate veeretamine jahus enne taina sisse segamist hoiab ära nende vajumise vormi põhja — jahu kiht takistab rasket rosinat läbi vedela taina vajumast. Kui Grand Marnier'd pole, sobib kriteeriumina mis tahes magus apelsinimaigulise nüansiga alkohol või lihtsalt apelsinimahl, kuigi see jääb vähem lõhnav.
Kartulitärklis koos nisujahuga teeb taigna kergemaks kui jahu üksi — tärklis ei moodusta gluteenivõrku, nii et pirukas jääb pigem õhuline kui kummine. Tavalises korterköögis on peamine piirang ahju ühtlus: enamik koduahjusid kuumutab ebaühtlaselt, nii et vormi tasub paigutada keskele ja vajadusel poole küpsetusaja pealt pöörata, et üks külg ei küpseks teisest kiiremini pruuniks.
Valmidust ei otsustata kella järgi, vaid pinna ja sisu järgi: pind peab olema ühtlaselt kuldpruun, mitte laiguline, ja kui torgata keskele puupulk või nuga, tuleb see peaaegu kuiv välja — kerge niiskus on lubatud, kuna pirukas küpseb jahtumise ajal veel veidi edasi. 45 minutit on alumine piir, mitte tõde.