AI fotoTaignas praetud õunarõngad
Õhukesed õunarõngad kergelt vaniljemaitselises taignas, praetud krõbedaks ja kaetud tuhksuhkruga.
Sildid määratakse automaatselt koostisosade põhjal ja võivad olla ebatäpsed. Vajadusel kontrolli pakendilt.
Koostisosad
- 2 tk Õun umbes 350 g
- 1 tk Muna
- 20 g Suhkur
- 130 g Nisujahu
- 130 g Piim
- 1 tl Vanilliekstrakt
- 1 näputäis Sool
- Taimeõli praadimiseks
- Tuhksuhkur puistamiseks
Valmistamine
Sega kausis munakollane suhkruga ja vahusta mikseriga kreemjaks.
Lisa järk-järgult sõelutud nisujahu ja piim, vahetades neid, et tainas tuleks ühtlane.
Lisa vanilliekstrakt ja näpuotsatäis soola, sega läbi.
Vahusta munavalge tugevaks vahuks ja sega see ettevaatlikult taignasse.
Kata taigen ja jäta külmkappi seisma.
30 minPese õunad, koori ja lõika umbes 1 cm paksusteks rõngasteks. Eemalda südamik.
Kasta iga õunarõngas köögitangide abil taignasse.
Kuumuta praadimisõli umbes 170 kraadini.
Prae taignasse kastetud õunarõngad mõlemalt poolt kuldpruuniks.
Aseta valmis õunarõngad köögirätikule või paberrätikule.
Puista peale tuhksuhkrut ja serveeri soojalt.
Õunarõngad praetaignas on lihtsalt see: õhuke viil õuna, mähitud kergesse, vahustatud taignasse, mis praadimisel paisub ja muutub õrnalt krõbedaks kestaks. Kõik otsustub kahes kohas — kui kerge see taigen on ja kui kuum on õli, kui õun sisse läheb.
Taigna kergus tuleb munavalgest. Kui vahustad valge tugevaks vahuks ja segad selle ettevaatlikult sisse, jääb taignasse õhk, mis praadimisel paisub ja annab kuuma-krõbeda, mitte paksu-leiguse kesta. Kui segada järsult või valge liiga pehmeks jätta, kaob see õhk ja tulemus on raske pannkoogitükk õuna peal, mitte õhuline kate.
Teine otsustav koht on õli temperatuur. 170 kraadi juures peab taigen kohe pakatama ja mullitama, pind muutub mõne sekundiga helepruuniks. Kui õli on liiga jahe, imab taigen õli endasse ja jääb kummine; kui liiga kuum, tõmbub kest pruuniks enne kui õun seest soojaks jõuab muutuda. Täpset «mitu kraadi» lugejale koduköögis mõõta ei pea — vaata, kuidas taignatilk õlis käitub, see ütleb kõik.
Õunad võta kindlad, mitte jahused — selline õun, mis ei lagune praadimisel katki, vaid hoiab rõnga kuju. Hapukus on siin plussiks, sest magusa taigna ja tuhksuhkru kõrval tasakaalustab see magusust. Kui õunad on pehmed või mahlakad sordid, lõika rõngad veidi jämedamaks, et need praadimisel koost ei laguneks.
Munakollase ja suhkru vahustamine kreemjaks (1. samm) ei ole ilu pärast — see lahustab suhkru ühtlaselt ja annab taignale struktuuri, millele jahu ja piim järk-järgult külge haakuvad. Kui valad jahu ja piima korraga sisse, tekivad tükid, mida enam välja segada ei saa; vahetades väikeste portsjonitena, jääb tainas sile.
Puhkamisaeg külmkapis (30 min) laseb jahu klii ja tärklisel vedelikku omastada. See teeb taigna veidi tihkemaks ja kleepuvamaks, nii et see jääb õunarõnga külge paremini püsima, selle asemel et õlis maha voolada.
Munavalge vahustamine ja selle sissesegamine on kõige hapram etapp. Vahusta valge nii, et see püsib kausis tagurpidi hoides paigal — see on märk, mitte minutid. Sega see taignasse laia liigutusega, alt üles tõstes, mitte vispeldes ringis — nii jääb õhk sisse.
Kui vanilliekstrakti pole, sobib asemel vaniljesuhkur või lihtsalt natuke rohkem tavalist suhkrut — oluline on, et taigen ei jää lahja maitselt, mitte konkreetne lisand. Taimeõli valikul piisab sellest, et see taluks kuumust suitsemata; rafineeritud õli sobib kõige paremini.
Tavalisel korterpliidil on siin üks piir: praepann ei hoia õlitemperatuuri nii ühtlaselt kui sügavam pott või fritüür. Prae väiksemate portsjonite kaupa ja jälgi, kas taigen pakatab kohe — kui õli jahtub pärast paari rõngast, tõsta kuumust veidi, enne kui jätkad.
Mõned ütlevad, et õunarõngad tuleb enne taignasse kastmist jahuga tolmutada. Ei ole vaja, sest kui tainas on piisavalt kleepuv (tänu puhkamisele külmkapis), haakub see õuna pinna külge niigi — jahuga tolmutamine lisab vaid tarbetu kihi, mis kipub taigna alt lahti tulema.