AI fotoKirsikeeks
Mahlane kirsikeeks, mis küpseb ahjus kuldpruuniks.
Sildid määratakse automaatselt koostisosade põhjal ja võivad olla ebatäpsed. Vajadusel kontrolli pakendilt.
Koostisosad
- 350 g Kirss kivideta
- 200 g Nisujahu
- 180 g Või
- 50 g Kartulitärklis
- 1 tk Küpsetuspulber
- 1 tk Vanilliin
- 3 tk Munad
- 180 g Suhkur
- Sool maitse järgi
- Tuhksuhkur maitse järgi
Valmistamine
Vahusta pehmendatud või suhkruga vispliga.
Lisa ükshaaval munad, sool ja vanilliin, sega ühtlaseks kreemiks.
Sega eraldi kausis nisujahu, küpsetuspulber ja tärklis ning lisa järk-järgult kreemile.
Pese kirsid ja eemalda kivid, lõigates ettevaatlikult küljelt sisse.
Pane kirsid kotti, lisa veidi jahu ja raputa, kuni marjad on jahuga kaetud.
Määri vorm võiga ja vooderda küpsetuspaberiga.
Vala pool tainast vormi, tasanda, laota peale pool kirssidest, vajutades kergelt sisse.
Lisa ülejäänud tainas ja laota peale ülejäänud kirsid.
Küpseta eelsoojendatud ahjus 160 kraadi juures 1 tund.
60 minKontrolli valmidust puutikuga; vajadusel küpseta veel 5–10 minutit.
Võta ahjust välja ja lase enne vormist võtmist toatemperatuurini jahtuda.
Pööra keeks ettevaatlikult ümber, et see ei mõraneks.
Enne serveerimist puista peale sõela abil tuhksuhkrut.
See on paks kirsikeeks — või-munavõi taigen, mis kannab endas kaht kihti terveid kirsse. Mitte kiire sahvrikook, vaid midagi, mis nõuab, et taignal oleks jõudu kirsse üleval hoida ja ahjul oleks kannatust keskel läbi küpsetada.
Kaks asja otsustavad tulemuse. Esimene: kui palju vett kirssidest välja tuleb. Teine: kas keskosa jõuab küpseda, enne kui pealispind kõrbeb. Need kaks asja on omavahel seotud — vee liig teeb keskme märjaks ja sunnib sind kauem küpsetama, mis omakorda kuivatab äärt.
Taigna enda koostis — või-suhkur-munad-jahu-tärklis — on lihtne, tavaline keeksibaas. Keerukus pole koostises, vaid kirsi käitumises kuumuses: ta laseb mahla välja, mahl laseb taigna läbi vajuda, ja kui sa seda ette ei näe, saad keeksi, mille põhi on märg taigna ja siirupi segu, mitte küpsenud kook.
Jahu-tärklise-küpsetuspulbri segu annab taignale struktuuri kolmel erineval moel: jahu annab gluteeni, mis hoiab kooki koos, tärklis teeb tekstuuri õrnemaks ja vähem kummiseks, pulber annab õhukesed poorid. Kui tärklist pole, pane selle asemele lihtsalt sama kogus jahu juurde — kook tuleb veidi tihedam, aga seisab püsti.
Kirsside jahuga kattemine enne taignasse panekut pole kaunistusvõte, vaid põhjuse peitu: jahu kiht imab endasse osa kirsimahla selle esimestel minutitel ahjus ja hoiab ära, et mahl kohe taigna sisse valguks ja selle läbi lõhuks. Kriteerium kirssidele on lihtne — need peavad olema piisavalt kõvad, et küpsetuspaberile pandult kuju hoiaksid, mitte lössis. Värsked kivideta kirsid on parim valik; külmutatud kirsid sulatad enne kindlasti läbi ja nõrutad korralikult, muidu on vee hulk juba alguses liiga suur ja keskosa ei küpse kuivaks.
Või-suhkru vahustamine on esimene samm, mitte kosmeetika: siia läheb õhk, mis hiljem taigna kergeks teeb. Kriteerium valmidusele siin on värvimuutus ja maht — mass heledaks ja kohevaks, mitte lihtsalt "segatud". Kui või on liiga külm, õhku sisse ei lähe ja keeks tuleb tihke ja raske, ükskõik kui kaua küpsetuspulbrit sisse segad.
Munad lisad ükshaaval, sest või-rasv ja munade vesi tahavad lahku minna — kui valad kõik korraga, läheb kreem tükiliseks (lõhkeb). Iga muna järel sega enne järgmise lisamist seguks tagasi ühtlaseks; see on kannatlikkuse koht, mitte formaalsus.
Ahjutemperatuur 160 kraadi on madal just sellepärast, et keskosale antaks aega kirsside mahla all küpseda ilma, et pealispind enne seda tumeneks. Tavalises korterahjus kontrolli, kas sinu ahi hoiab seda temperatuuri ühtlaselt — kui ahjul on kalduvus üleval kuumem olla, kata keeks viimasel veerandtunnil fooliumiga, et pind ei tõmbuks liiga tumedaks enne, kui sisu valmis on. Valmidust ei otsusta kell, vaid puutikk: kui see tuleb kuivalt välja, on valmis, kui mitte, siis olgu ahjus veel.
Jahtumisaeg vormis enne ümberpööramist pole formaalsus — kirsimahl ja taigna struktuur vajavad aega paika loksuda, muidu laguneb keeks ümberpööramisel laiali. Mõned ütlevad, et keeksi tuleb kohe kuumalt serveerida, et see "mahlasem" oleks — ei, sest kuum keeks on alles poolvedel struktuuriga ja laguneb lõikamisel, mahlasus ei kao jahtumisega kuhugi.
·